Tsillukõsõlõ tütrigule kaejadsis / Väikesele tüdrukule katsikuks

Kunagi suvõl saa üts mu sõbranna tütrekese. Küsse  ta käest, kas tä taht kaejadsis titatekki vai kleiti. Esi olli tävveste kimmäs, et tekki, a timä tahtsõ hoobis kleiti. No sääne taa sai.
Kunagi suvel saab mu sõbranna tütre. Küsisin, kas ta tahab katsikuks tekki või kleidikest, kusjuures ise olin täiesti kindel, et ta valib teki. Aga võta näpust, tema tahtis hoopis kleidikest. Selline see siis sai.

Tett om kleit seo oppusõ perrä, Kaisukas oll' nii hää ja pand' taa ümbre ka (kae siist). Langas om Dropsi Paris.
Kleit on tehtud selle õpetuse järgi. Kaisukas oli nii kena ja tõlkis õpetuse eesti keelde (vaata siit).

Et langa jäi üle, tei kleidi manoq ka topadsiq.
Et kleidist jäi lõnga üle, tegin papud ka.

Näide oppus om siist.
Nende õpetus on siit.

Pimpinella sõsaralõ / Pimpinella õele

Sõsaral om täämbä sünnüpäiv. Pakist löüd tä verevä Pimpinella.
Õel on täna sünnipäev. Kingipakist leiab ta tulipunase Pimpinella.

Taa sali tull' tõtõstõ suur. Või-ollaq eski pall'o suur, kuiki suvõõdagu om vast hää hinnäst külmä iist sinnä sisse är käkkiq. Ülemäne viir om 226 cm ni üleväst alla om sali 112 cm.

Sall tuli väga suur. Võib-olla isegi liiga suur, kuigi suveõhtul on vast heagi end jaheduse eest sinna sisse ära peita. Igatahes on salli ülemine külg 226 cm ja ülevalt alla on sall 112 cm.

Sali om tett Raasiku isitüst langast seo oppusõ perrä.
Sall on kootud Raasiku kahekordsest lõngast selle õpetuse järgi.

Ands'ak kott / Kummaline kott

Koi hindäle keväjädse kampsi langaülejääkest koti. Tei külh ilosahõ oppusõ perrä (muutsõ õnnõ olarihma), aq iks tull' kuiki ands'ak. Noq tiiäki-i, midä taaga pääle naadaq. Langas om Drops Ice, vardaq 7 mm.

Kudusin endale kevadisest kampsunist üle jäänud lõngast koti. Tegin küll ilusti õpetuse  järgi (muutsin ainult õlarihma), aga ikka tuli kuidagi kummaline. Nüüd ei teagi, mis sellega peale hakata. Lõngaks on Drops Ice, varda 7 mm.

Filoloogi tuntas pikäst ündrigust / Filoloogi tunneb ära pika seeliku järgi

Maq, kiä sukugi ummõldaq mõista-i, sai mehe imä käest mitu-mitu miitret nõukaaost saisma jäänüt rõivast. Et rõivast oll' tõtõstõ pall'o, otsusti taast tetäq säändse ündrigu, mink perrä huulidsa pääl filoloogi är tunnõt.

Mina, kes sugugi õmmelda ei oska, sain ämma käest nõukaajast kappi seisma jäänud kangast. Et seda oli tõesti palju, otsustasin teha sellise seeliku, mille järgi linnapildis filolooge ära tunda võib.

  

Ütle ausahe, et mul olõ-i kotoh üttegi ummõlusõaokirja, kost lõikit saiaq, aq ku üte õdagu tull' tahtminõ umblõma naadaq, sis saa-s tuud ummõhtõgi käest laskõq. Mõõdi är uma keskkotussõ ni puusa ja tei kuvvõ siilu lõikõq: ette ja taadõ lag'õmbaq ni külgi pääle kitsambaq. Ni lõi rõivalõ kääriq sisse.
Pean ausalt tunnistama, et mul ei ole kodus ühtki õmblusajakirja, kust lõikeid saada. Aga kui ühel õhtul tuli isu õmblema hakata, siis ei saanud seda harva külalist ometi käest lasta, nii mõõtsingi ära oma keskkoha ja puusa ning tegin kuue paani lõiked: ette ja taha laiemad ja külgedele kitsamad.