Nigu jo kombõs om saanuq, koi ka timahavva katõlõ ilma ummi vanõmbidõ hoolõ ni armastusõlda jäänüle latsõlõ sukkõ. Täämbä näütä ütte paari, tõist kunagi tõnõkõrd.
Nagu juba kombeks on saanud, kudusin ka sel aastal kahele ilma oma vanemate hoole ja armastuseta jäänud lapsele sokke. Täna näitan üht paari, teist kunagi hiljem.
Ma mõnikõrd anna häädtegemises rahha ka, aq mullõ hindäle miildüs pall'o inämb tuu, ku saa esi midägi apivajajide jaos ärq tetäq. Mu jaos om tähtsä tuu, et ku esi tii, sis mõtlõ kõik tegemise aig näide inemiisi pääle ja naaq inemiseq saavaq mu jaos kuiki lähkümbäs (mis tuust, et tiiä õnnõ nimme ni jalanummõrt), aq rahakandminõ om kuiki lihtsä, kipõ ni kavvõndanõ. Taa tähendä-i, et ma rahhaandmist kuiki halvas panõssiq. Kimmähe ei! Piä luku kõigist, kiä tõisi avitasõq.
Kuigi annan mõnikord heategevuseks ka raha, meeldib mulle siiski rohkem midagi ise abivajaja(te) jaoks teha. Mu jaoks on tähtis, et kui ise teen, siis mõtlen inimese peale enam ja see, kellele mu tehtu läheb, saab mu jaoks lähedasemaks (mis sellest, et praegusel juhul tean temast ainult nime ja jalanumbrit). Niisama rahakandmine on kuidagi lihtsam, kiirem ja seeläbi ka kaugem. See muidugi ei tähenda, et mõistaksin hukka neid, kes rahakandmist eelistavad. Ei, kindlasti mitte! Hindan kõiki, kes teisi aitavad.
Sukaq ommaq kuatuq Madame Tricote Paris' langast Cashmere Gold 2,5 mm vardidõga. Oppus om võet Garnstudio lehe päält. Õnnõ kundsa tei umast pääst, nii nigu taad iks tennüq olõ.
Sokid on kootud Madame Tricote Paris' lõngast Cashmere Gold 2,5 mm varrastega. Õpetus on Garnstudio lehelt, ainult kanna tegin nii, nagu seda kogu aeg teinud olen.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar